Ibuprofeen või paratsetamool – kumba peaksid ikkagi eelistama?

Ibuprofeeni ja paratsetamooli võib tõenäoliselt pidada kõige populaarsemateks abimeesteks valu ja palaviku vastu võitlemisel. Ent millised on nende peamised erinevused ning kumba eelistama peaks, räägib Benu apteegi proviisor Margot Lehari.

Levinud valearusaam

Proviisori sõnul on mõlemal ravimil ühised ja sarnased toimed, milleks on valu- ja palavikuvastane toime. “Mõlemad on ravimid, millel võivad olla kõrvaltoimed, mistõttu tuleb neid tarvitada mõõdukalt ja vastaval näidustusel. See tähendab, et kui inimene võtab ibuprofeeni oma peavalule, siis ei pea palaviku alandamiseks tarvitama eraldi paratsetamooli, kuna ibuprofeen langetab seda sama hästi,” selgitas ta.

Sageli võib aga tekitada valearusaam, nagu oleks 500 mg paratsetamooli kangem 400 mg ibuprofeenist. See aga proviisori sõnul tõele ei vasta. “400 mg ibuprofeeni võrdub 1000 mg paratsetamooliga. Seega pole 500 mg paratsetamooli kangem kui 400 mg ibuprofeeni,” näitlikustas ta.

Paratsetamool leevendab valu ja palavikku

Lehari sõnul ei kuulu paratsetamool samasse toimeaine gruppi nagu ibuprofeen. “Paratsetamool on üks huvitav aine: ta kuulub gruppi, mida nimetatakse aniliidideks, ning on seal suhtelises üksinduses – Eestis rohkem samasse gruppi kuuluvaid aineid ei ole,” märkis ta.

Peamine erinevus võrreldes ibuprofeeniga peitub aga selles, et paratsetamoolil pole põletikuvastast toimet – ta on vaid valuvaigisti ja palavikualandaja. “Paratsetamooli valuvaigistava ja palavikku alandava toime täpne mehhanism pole siiani selge, kuid ilmselt pärsib see prostaglandiinide sünteesi nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeersetes kudedes,” sõnas Lehari.

Nagu paljude teiste ravimitega, ei sobi ka paratsetamool kõigile. “Kindlasti ei sobi see maksahaigetele ja alkoholi kuritarvitajatele, sest ületades 4 grammi ööpäevas (6 tabletti) on maksakahjustuse risk väga suur,” rääkis proviisor. Ühtlasi on maksakahjustusega inimesel suurem oht üleannustamiseks kui tervetel inimestel.

Ibuprofeen võitleb ka põletikuga

Ibuprofeen kuulub aga suurde toimeaimete gruppi, mida nimetatakse eesti keeles MSPV ehk mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks. “Samasse gruppi kuuluvad näiteks diklofenak, naprokseen ja deksketoprofeen,” tõi ta välja.

Lisaks valule ja palavikule alandab ibuprofeen ka põletikku ning sellega seotud valu ja turset. Ent ibuprofeen ei sobi ilmtingimata kõigile. “Kuna ibuprofeen vedeldab verd, ei sobi see maohaavandite korral, raseduse 3. trimestri ajal ning kõrgvererõhutõve ja südamehaiguste esinemiste korral, kuna vähendab vererõhuravimi toimet ja võib suurendada teatud südameravimite toksilisust,” toonitas proviisor.

Ühtlasi ei sobi ibuprofeen diabeetikutele, kuna muudab veresuhkru taset. “Selle kohta annab põhjalikuma teabe apteeker personaalse konsultatsiooni käigus,” ütles Lehari.

Kas võib ka samal ajal võtta?

Proviisori hinnangul võib paratsetamooli ja ibuprofeeni võtta erandkorras ka koos, sest nende toimemehhanism on erinev. “Erandkorraks loetakse väga kõrget palavikku, mis ei allu ühele toimeainele, kui seda on võetud juba maksimum annuses,” selgitas ta. “Sellisel erandkorras tarvitamise korral peab kahe annuse vahe olema pikem ehk umbes 8 tundi,” lisas proviisor.

Laste puhul tuleks arvutada kogus kehakaalu, mitte vanuse järgi. “Vajadusel küsige õige annuse kohta oma apteekrilt või arstilt. Apteeker saab alati õige ravimi ja selle dooside valimisel aidata,” sõnas Lehari.

Kumba siis eelistada?

Et sageli kipub raske olema apteegileti ääres valikut teha, on siin väike spikker, kumma kasuks võiksid järgmisel korral otsustada.

Paratsetamooli peaksid eelistama valuvaigistina:

* eakamad inimesed,

* inimesed, kes kasutavad vererõhuravimeid, südameravimeid või verevedeldajaid,

* inimesed, kellel on diabeet või kõrgvererõhutõbi,

* rasedad ja imetavad emad,

* inimesed, kellel esineb mao ülehappesusega seotud haiguseid nagu kõrvetised või haavandid.

Ibuprofeeni võiksid eelistada:

* nooremad inimesed, kellel pole kaasuvaid haigusi ega keerukaid raviskeeme,

* kui jäsemete valu on tekkinud trauma tagajärjel, näiteks liigeste ja lihaste rebestused, nihestused jne,

* kui valu on tekkinud põletikust ja/või tursest, aga ka lihasvalu,

* kui tegu on närvivaluga nagu peavalud, hamba- ja seljavalud,

* lastel hammaste tulekuga kaasneva valu ja igemete turse korral (siirupi kujul).