Apteeker annab nõu: mida teha, kui rahutud jalad ei lase magada?

Rahutute jalgade sündroom on levinud keskknärvisüsteemi häire, mis tekitab vastupandamatut soovi jalgu liigutada. Kuidas sümptomeid leevendada ning millal tuleks pöörduda arsti poole, räägib BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa.

Pidev soov jäsemeid liigutada

Rahutute jalgade sündroomi puhul esineb jäsemetes ebameeldivaid aistinguid ja tundeid, mis võib hõlmata kihelemist, tõmblemist, valu või tuikamist, isegi põletust. Sageli on sellest ebamugavustundest haaratud ka käed ja kaelapiirkond. “Tavaliselt süvenevad aistingud puhkeolekus ja õhtuti, eriti pärast raske füüsilise töö tegemist,” ütles ta.

Seetõttu toob sündroom kaasa ka teised tervisemured nagu unehäired, päevase väsimuse, aga ka teised ebamugavustunded, mis üldjuhul kaovad liigutamisel. “See seisund on tegelikult üsna levinud – umbes 5–10% inimestest on sellega kokku puutunud. Samuti kogevad seda sageli rasedad – eeskätt diagnoositakse seda kolmandal trimestril.”

Ent kuidas ebameeldivaid sümptomeid kõige tõhusamalt ennetada? Farmatseudi sõnul aitab ennekõike leevendada regulaarne liikumine ja tervislik eluviis. Paljudel juhtudel on abi ka stressi ja pinge maandamisest, aga ka massaažist. “Enne magamaminekut võiks teha sooja jalavanni või juua rahustavat teed,” juhendas farmatseut.

Võib viidata tõsisemale terviseprobleemile

Kui aga probleem püsib ning abinõud ei ole tulemust andnud, on soovitatav kontakteeruda perearstiga ning teha vajalikud vereanalüüsid. Nimelt võib rahutute jalgade sündroom olla ka mõne teise terviseprobleemi sümptom.

“Rahutute jalgade sündroomi seostatakse rauavaegusega, ent võib olla põhjustatud ka ravimitest, mida inimene juba tarvitab. Samuti võib see viidata raskematele haigustele nagu Parkinsoni tõbi, krooniline neeru- või maksapuudulikkus, diabeet või näiteks mõni neuroloogiline häire,” tõi farmatseut välja.

Apteegist saab Anton Ojamaa sõnul abi nii unehäirete kui ka mõne vitamiini või mineraalaine puuduse korral. “Rauapuudust peab enne kindlasti tõestama vereanalüüs. Närvisüsteemile on väga olulised näiteks magneesium, kaalium, B-grupi vitamiinid ja aminohapped, mis toimivad lõdvestavalt.”

Unekvaliteedi parandamiseks võib kasutada näiteks lavendliõli baasil valmistatud kapsleid, melatoniini või rahustavate ravimtaimede baasil valmistatud preparaate. “Teatud rahustavaid toidulisandeid võib kasutada ka päeval. Retseptiravimeid tuleks aga kasutada ainult arsti järelvalve all,” lisas ta.

Kõige olulisem on Ojamaa sõnul tagada kvaliteetne uni, et hommikul saaks puhanult uut päeva alustada. “Kui inimesel ei õnnestu õhtul piisavalt hästi lõdvestuda ja uinuda, mistõttu on öösel tarvis mitu korda üles ärgata, tasub kindlasti perearsti poole pöörduda,” ütles farmatseut lõpetuseks.