Igemete unarusse jätmine võib viia hammaste väljalangemiseni

On tõsiasi, et ainuüksi kaks korda päevas hammaste harjamine suutervist ei taga ning hammaste ja igemete muresid eemal ei hoia. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas igapäevast suuhooldust täiuslikumaks lihvida, et hammaste ja igemete probleeme vältida ning selgitab, kuidas tõsisematele suutervise muredele aegsasti jälile saada ning neid leevendada.

Igapäevane suuhooldus on määrava tähtsusega

Pärnu Ristiku Benu apteegi proviisor Margot Lehari sõnul saavad hammaste ja igemete probleemid enamasti alguse puudulikust suuhooldusest. “Kõige suuremaks mureks on puudujäägid igapäevases suuhügieenis, kui ei pesta korralikult kaks korda päevas hambaid ning ei puhastata keelt ja hambavahesid,” rõhutab proviisor ning lisab, et hommikuse hambapesu võib teha nii enne sööki kui ka 20-30 minutit pärast einestamist, kui sülg on jõudnud oma töö teha ja on happerünnaku neutraliseerinud ning hambaemail taas harjamiseks piisavalt tugev. 

Õhtusele suuhooldusele tuleks proviisori sõnul erilist tähelepanu pöörata ning hoolega puhastada nii hambad, hambavahed kui ka keel. “Enne magamaminekut on oluline hambad hoolikalt harjata ja niiditada või harjakestega hambavahed puhastada. Hambaniiti võiks ja peaks juba 20-aastaselt kasutama hakkama,” selgitab Lehari ja lisab, et hambaniit või vahede harjakesed aitavad eemaldada suure osa bakteritest igemete ja hammaste vahelt. Ära ei tohiks unustada ka keele puhastamist, sest sinna kuhjub palju erinevaid baktereid, mis võivad näiteks igemepõletikku põhjustada. 

Suuvee kasutamist soovitab proviisor vaid neile, kellel on suu limaskesta või hammastega probleeme, näiteks igemepõletiku, suuhaavandite või -kuivuse korral.

Suutervise vaenlased: hambakatt ja erosioon

Hambakatt tekib paratamatult toiduga kokkupuutel suus olevatele kõvadele pindadele nii hammastele kui ka proteesidele. “Hambakatt on nagu biokile, mida ei saa eemaldada pelgalt sülje ja neelamisega. Mida pikemaks venib ajavahe eelmise ja järgneva hambapesu vahel, seda bakteriterohkem ja paksem on hambakatt,” selgitab Lehari. “Ladestuv hambakatt tekitab hambakivi ning see omakorda igemepõletikku,” räägib Lehari hambakatu eemaldamata jätmise tõsistest tagajärgedest. 

“Hambakatu tekkimise kiirus on inimestel erinev, kuid seda tekib palju näiteks breketite kandjatel ja inimestel, kel on raskusi hammaste eest hoolitsemisel või neil, kellel on hambad väga viltu,” räägib Lehari ja lisab, et hambakatu tekke vähendamiseks on välja töötatud spetsiaalsed antibakteriaalse toimega hambapastad ja suuveed. “Veel on oluline regulaarne hambaharja vahetamine, sest uus hari eemaldab hambakattu paremini,” täiendab Lehari.

Lisaks hambakatule ohustab proviisori sõnul suutervist happeliste ja gaseeritud magusate jookide tarbimisest tingitud erosioon ehk hammaste kõva koe pehmenemine. “Hammaste erosioon on happest tingitud hambaemaili vähenemine ja hammaste kulumine,” selgitab Lehari. Lisaks gaseeritud ja magusate jookide sagedasele tarbimisel on proviisori sõnul hammaste erosioonist rohkem ohustatud ka teatud krooniliste haiguste all kannatajad ja ravimite tarvitajad.

Erosiooni kahjustuse süvenemise peatamiseks ja hambaemaili taastamiseks soovitab proviisor kasutada spetsiaalset hüdroksüapatiiti sisaldavat pastat. “Hambaemail sisaldab loomulikus olekus hüdroksüapatiiti ning selle sama ehitusmaterjali kasutamine annab häid tulemusi erosiooni kahjustuse korral,” lisab Lehari.

Igemepõletik nõuab hoolt ja kohest tegutsemist

Tõenäoliselt on enamik inimesi kogenud igemepõletikku ehk gingiviiti, mil igemed punetavad, veritsevad ja on valulikud.  Proviisor rõhutab, et igemepõletikku tuleb kohe ravima hakata, siis on ravi kiire ja tulemuslik. “Kui aga igemepõletik ravimata jätta, võib põletik sügavamatesse kudedesse liikuda ja põhjustada kroonilist haigust - periodontiiti, mis võib viia hammaste väljalangemiseni.”
Igemepõletikku aitab vältida ja kontrolli alla hoida hoolikas hammaste hooldus ja puhastamine, eelkõige usin hambaniidi ja hambavaheharjade kasutamine ja hambakivi eemaldamine. 

“Igemepõletiku ennetamiseks tuleks hambakivi regulaarselt suuhügienisti juures eemaldada, sest seda tekib ka igeme ääre alla, kus seda ei märka,” rõhutab Lehari iga-aastase suuhügienisti külastuse olulisust. Igemepõletiku leevendamiseks soovitab proviisor kasutada intensiivset igemegeeli, hambapastat ja ka suuvett, mis sisaldavad  kloorheksidiini, oktenidiini või piimhappebaktereid, teepuuõli või teisi looduslikke antiseptilisi aineid.

Apteeker paneb südamele, et ise põletikku ravides tuleks hoolikalt järgida pakenditel olevaid juhiseid. “Näiteks on kloorheksidiini puhul oluline suurema kontsentratsiooniga ehk 0,12 ja 0,2 protsendilisi tooteid kasutades meeles pidada, et seda ei tohi teha järjest üle seitsme päeva. Lisaks ei tohiks suuvesi sisaldada alkoholi ning enne raviveega loputamist tuleb suu tavalise veega üle loputada, et eemaldada pasta või verejääke, nii kinnitub raviaine paremini hammastele  ja igemele. Piimhappebakteritega suuhooldusvahendeid ja looduslikke pastasid  võib kasutada pikema aja jooksul ja ilma pausideta,” selgitab ta.  

Selleks, et hambad ja igemed oleksid korras ning probleeme võimalikud vara avastada ja ennetada, soovitab proviisor korra aastas külastada nii hambaarsti kui ka suuhügienisti.