Jõulustress hakkab tervisele? Apteeker annab nõu, kuidas keha ja vaimu hoida

Pühadele eelnev tihe ja toimekas ajaperiood võib esitada väljakutse meie füüsilisele ja vaimsele tervisele, mistõttu kipub enesetunne jõulukuul sageli halvenema. Kuidas maandada tasapisi ligi hiilivat jõulustressi ning hoida oma tervist, annab nõu BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Stress tekib nii lastel kui täiskasvanutel

Jõulukuu on algusest lõpuni väga tegus, mis paneb tegutsema nii väiksed kui suured ning võtab kõikidelt inimestelt palju energiat. “Inimesed on erinevad: üks tahab olla väga tubli, toimetada ja organiseerida, teine jällegi selle sigina-sagina eest põgeneda. See on üks keeruline aeg, seda enam et päevad on lühemad kui tavaliselt ja vaatamata sellele kipub uneaega nappima,” rääkis ta.

Kuna ees on ootamas perekondlikud kokkusaamised, peod, kingituste ostud ja igapäeva toimetused, ei mõju need igaühele alati positiivselt, pannes suurema koormuse väljaminekutele ja emotsionaalse pinge esinemiste ning kokkusaamiste suhtes.

“Tööinimestele on suur väljakutse oma aastalõpu eesmärgid täide viia ning raamatupidamise tähtaegadest kinni pidada. Koolilapsed tajuvad suurenenud pinget, et kontrolltööd-eksamid saaksid edukalt sooritatud ning jõuaks veel sõprade ning perega toredaid koosviibimisi korraldada.”

Valvsat pilku tuleks peal hoida lemmikloomadel, kelle ületoitmine ebasobivate palakestega võib pühademeeleolu sootuks rikkuda. Samuti võivad loomade tervist kahjustada erinevad kuuseehted ja pakkematerjalid. 

Suure pühademelu sees ei tohiks apteekri sõnul unustada oma vaimu ja füüsise tasakaalu. “Alustage igat hommikut värskelt puhanuna, magades vähemalt 7–8 tundi ööund. Õhtul ei ole soovitav süüa raskesti seeditavaid toite ja istuda pikalt ekraanide taga. Päeval proovige teha pooletunnine jalutuskäik värskes õhus, toituge täisväärtuslikult ja hoidke kinni igapäeva rutiinist, mis on oluline just pimedal ja külmal aastaajal,” jagas ta näpunäiteid.

Abi saab apteegist

Kui pühade ootamisega tekib ootamatu rahutus ning õhtul on raske magama jääda, tasub abi otsida apteegist. “Kõige lihtsam vahend uinumisraskuste ja ärevuste korral on vana tuntud palderjan, mida saab vajadusel lastelegi anda, sest neid preparaate on erinevas tugevuses nii tablettidena, tilkadena ja väikelastele siirupina,” rääkis apteeker.

Toime tugevdamiseks on palderjani kombineeritud erinevate taimeekstaraktidega. Enamasti hakkab palderjan kohe toimima ja ei vaja pikemaaegset manustamist, vaid tarvitatakse vajadusel. “Palderjan ei sobi nn kassi tüüpi inimestele, tekitades neil vastupidiselt hoopis erutuvust ja joovastust. Sellisel juhul on võimalik tarvitada lavendliõli kapsleid, mis sobivad alates 12. eluaastast ning on samuti väga kaua aega tuntud pingeid leevendava ja und soodustava toimega.”

Lisaks neile sobib juurde tarvitada B-grupi vitamiine, mille puudusel võivad esineda näiteks meeleolumuutused, kiirem väsimine ja ajutegevuse aeglustumine. “Kes on rohkem teejooja, võib ärevust maandada melissiteega. Lastele sobib isegi kummelitee koos meega, mis aitab rahuneda ning mõjub tervistavalt,” lisas apteeker.

Kui aga stressiolukord on kestnud pikemat aega ja neist toodetest pole kahe nädala jooksul abi saanud, tasub apteekri sõnul konsulteerida perearstiga.  

Alkoholi tarvitamisega tuleb piiri pidada

Kuivõrd perekondlikud kokkusaamised eeldavad rikkalikumat toidulauda, on pühade puhul sagedaseks probleemiks ka ülesöömine ja seedehäired. Suurepäraseks abiks on apteegis saadavalolevad seedeensüümid, mis aitavad vältida maos raskustunde tekkimist ning muid seedehäireid.

“Ananassi või selle mahla tarvitamine aitab samuti toidul seedida ja vähendab magusa ning rasvase toidu isu. Laste puhul võiks eelistada magustamata jooke, et mitte rikkuda nende soolestiku mikrofloorat ning hoida hambad tervetena. Parim janukustutaja on vesi, mida võib maitsestada külmutatud marjade või tsitrustega,” ütles apteeker.

Kindlasti tasub piiri pidada alkohoolsete jookidega. “Alkohol ja pikad koosviibimised mõjuvad organismile kurnavalt ning see võib esile tuua vanu lahkhelisid ja arusaamatusi, mis sageli ei lõpe hästi. “Kõige parem on leida tegevust värskes õhus, mis annab heaolutunde ning vähendab muremõtteid!” julgustas proviisor Marget Raukas.