Kõhuviiruste ABC: kuidas ära tunda, ennetada ja haigusest võitu saada

Kõhuviirused võivad olla kurnavad ja häirivad, kuid õigeaegne tegutsemine ning sobivate toodete kasutamine pakuvad leevendust ja aitavad haigusest kiiremini taastuda. Farmatseut jagab nõuandeid, kuidas kõhuviiruse korral toimida ja vaevustest jagu saada.

 Võru Rimi Benu apteegi farmatseut Helina Kivi sõnul on kõige sagedasemateks kõhuviiruste põhjustajateks rota-, noro- ja adenoviirused. „Need viirused tungivad seedetrakti limaskesta ja põhjustavad põletikku. Noroviirus on kõige levinum nii täiskasvanutel kui ka lastel,“ selgitab Kivi.

 Üsna levinud on ka toidumürgitus, mis tekib saastunud toidu või joogi tarbimisel. Saastumine võib toimuda bakterite, viiruste, parasiitide või toksiinide kaudu. Toidumürgitus mõjutab seedetrakti ja põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja kõhukrampe.

 Nakkusohtlikkus võib lastel kesta kolm nädalat

 Viirused levivad otsese kontakti, pesemata käte ja pindade kaudu. “Mõned viirused on keskkonnatingimuste suhtes äärmiselt vastupidavad. Näiteks noroviirus on eriti visa ja võib ukselinkidel ja tööpindadel püsida mitmeid kuid,” lisab apteeker. Pesemata puu- ja köögiviljade kaudu on samuti kerge nakatuda.

 Kõhuviiruses inimene on nakkusohtlik juba enne sümptomite ilmnemist. „Nakatunu võib viirust levitada 1–2 päeva enne sümptomite teket. Nakkusoht kestab täiskasvanutel kuni nädal aega, väikelastel aga isegi kuni kolm nädalat,“ hoiatab Kivi.

 Kõhuviiruse sümptomid algavad tavaliselt järsku ja on ägedad. „Tunnusteks on vesine kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja mõnikord palavik,“ kirjeldab apteeker.

Toidumürgitust ja kõhuviirust eristab sümptomite avaldumise aeg – toidumürgitus tekib kiiremini, juba kuue tunni jooksul pärast nakatunud toidu söömist, samas kui viirus võib avalduda 12–48 tunni jooksul ja inimene tunneb ennast väga haigena.

 Oluline on vältida vedelikupuudust

 Vedelikupuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kui kõhuviirus toob kaasa dehüdratsiooni, tuleks viivitamatult pöörduda arsti poole. Raske vedelikupuudusega inimene võib vajada haiglaravi. Kõhulahtisus ja oksendamine võivad olla eriti ohtlikud imikutele, põhjustades tõsise vedelikupuuduse vaid paari päevaga.

 Dehüdratsioonile viitavad suukuivus, tugev janu, pearinglus või harv urineerimine. Selleks, et vältida vedelikupuudust, on apteekri sõnul oluline pidevalt vedelikku tarbida, kuid väikeste lonksudena. “Kui esineb oksendamist, tuleks pärast oksendamist veidi oodata ja seejärel alustada vedeliku tarbimist aeglaselt ja järk-järgult. Sobivad joogid on tavaline või gaseerimata mineraalvesi, selge puljong, tee ning apteegis saadaval olevast pulbrist valmistatud rehüdreeriv lahus,” selgitab apteeker.

 Apteegis on müügil ka Rehydron Optim pulber, mida kasutatakse vedelikupuuduse tekke vältimiseks. Lisaks võib juua mahla, kuid mitte õunamahla, samuti kummeliteed ja muid vähese suhkrusisaldusega jooke.

 “Kõhulahtisuse korral on soovitav kasutada Smecta pulbrit ja Sorbex kapsleid, kuid väga tõhus on ka Silicea mineraalne ränigeel, mis aitab leevendada ägedaid seedetrakti vaevusi. Iivelduse korral ei ole küll olemas imeravimit, kuid leevendust võib saada piparmünditeest või ingverist,” märgib apteeker ning täiendab, et kui haiguse ägedam faas on möödas, võib organismi turgutamiseks võtta probiootikumi kuuri, mis aitab taastada ja korrastada kõhu mikrofloorat.

 Kuigi kõhuviirus taandub enamasti mõne päevaga, on teatud juhtudel vajalik arsti poole pöörduda. „Kui oksendamine vältab 24-48 tundi, palavik püsib kõrge, kõht valutab või ilmnevad dehüdratsiooni sümptomid, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga,“ soovitab Kivi. Väikelastel tuleks arsti poole pöörduda ka siis, kui nad muutuvad loiuks või reageerivad vähe ümbritsevale või kui sümptomid kestavad nädala.

 Pärast kõhuviirust samm-sammult normaalsusesse

 Pärast kõhuviirust on oluline naasta normaalse toitumise juurde järk-järgult, et anda kehale võimalus taastuda ja seedesüsteemil rahuneda. Esimesed 24–48 tundi on soovitatav keskenduda vedeliku tarbimisele, ilma et end sööma sunniks. Kui oksendamine ja kõhulahtisus hakkavad taanduma, võib toidulauale tuua kergesti seeditavad toidud, nagu kuivikud, röstsai, keedetud riis, kartul, banaanid ja veega valmistatud kaerahelbepuder.

 Kui enesetunne paraneb, võib toidule järk-järgult lisada kana, jogurtit ja aurutatud köögivilju. Kui kõik sümptomid on kadunud, saab naasta mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise juurde. Siiski tasub mõnda aega vältida raskesti seeditavaid toite, vürtsikaid roogasid, kofeiini ja alkoholi, et mitte seedesüsteemi üle koormata.

 Hügieen on parim ennetus

 Kõhuviiruste leviku vältimiseks on hügieenireeglite järgimine ülioluline. „Pese käsi seebi ja veega enne toidu valmistamist ja söömist ning pärast tualeti kasutamist. Kui kätepesu võimalust pole, kasuta desinfitseerimisvahendeid,“ rõhutab Kivi ning toonitab, et silmade, nina ja suu puudutamist tuleks vältida kui käed on pesemata. Puu- ja köögiviljad tuleks enne söömist hoolikalt pesta.