“Kas teil diktatuuri ka on?” Apteeker räägib lõbusatest juhtumitest

Apteeki satub iga päev väga palju erinevaid inimesi, neist igaüks oma väiksema või suurema tervisemurega – tänu sellele näeb apteeker läbilõiget Eesti ühiskonnast ning peab olema võimeline leidma lahendusi erinevatele kaebustele. Ent lisaks sellele toob päev mõnikord ette ka naljakaid juhtumisi – Tiskre Prisma BENU apteegi farmatseut Urve Koik teab seda väga hästi.

Ravijärjekordade tõttu otsitakse abi apteegist

43 aastat apteegis töötanud Urve sõnul on inimesed oma tervisemuredest järjest teadlikumad ning oskavad apteegis ise õige riiuli poole suunduda. Küll aga võib juhtuda, et “doktor Google” võib inimesele probleeme hoopis juurde tekitada. “Vestluse käigus võib sageli välja tulla, et naabrinaine soovitas apteegist osta midagi, mida tal tegelikult üldse tarvis ei lähe – siis tuleb inimesega ikka rääkida ja leida lahendus, mis teda päriselt aitaks,” räägib ta.

Seega pole harvad juhtumid, kus apteekri abiga leitakse tervisemurele palju tõhusam ja kiirem lahendus – kuivõrd staažikas farmatseut täheldab, et inimesed pöörduvad pikkade ravijärjekordade tõttu aina enam esmajoones apteeki, õnnestub suuremaid tervisemuresid ennetada ja ravida, ilma et peaks probleemi süvenedes arsti juurde pöörduma.

“Näiteks pöördus minu poole üks mees, kellel oli mure peanahaga – leidsime talle apteegis sobiva šampooni ja tinktuuri, pärast mida tuli ta tagasi ja tänas, kuna soovitusest oligi abi,” näitlikustab ta. Samuti on apteekri roll tähtsustunud praegu aktuaalseks saanud olukorras, kus paljudel ravimitel on tarneraskused. “Kuna hetkel leidub väga palju allergia tõttu apteeki pöörduvaid inimesi, oleme igaühele püüdnud leida sobiva alternatiivi.” 

Apteeker – see kõlab uhkelt!

Urve sõnul meeldib talle apteeker olla juba ainuüksi ametinime pärast. “Apteeker – see kõlab ju uhkelt! Minu meelest on nii tore olla apteeker ja teisi aidata, see teeb mind väga-väga rõõmsaks!” ütleb ta säravalt.

Tema sõnul juhtub apteegis alati palju huvitavat ja vahel ka ootamatut, kuid eredalt jäävad meelde just naljakad juhtumised. “Eks ravimite nimetused ole keerulised ja tihti tuleb ette just selliseid keelevääratusi, mida üldse ei ootaks – näiteks küsiti meilt, et kas meil diktatuuri on. Hiljem selgus, et jutt käis ikka tinktuurist (pähejäetavast juuksevedelikust),” meenutab ta.

Samuti on otsitud ravimeid kurgivalu (kurguvalu) vastu ning smetana-nimelist (Smecta) ravimit kõhuhädade vastu. “On ka palutud k-tähega algavaid valgeid tablette – palusin kirjeldada, milleks neid kasutati ning leidsime õige preparaadi ilusti üles!” Üks humoorikamaid juhtumeid on aga pärit aastakümnete tagusest ajast, mil apteekritele tihti tänutäheks kingitusi toodi.

“Üks proua oli mulle tänulik ja tõi kingituseks puhtaks pestud keefiripaki, mille sees olid kunsthambad. Praegu on naljakas, aga tookord ehmatasin selle kingituse peale küll kõvasti!” naerab ta.

Küll aga paneb Urve südamele, et isegi, kui ravimi nimi pole täpselt meeles või küsimus tundub veider, on apteeker tööl just selleks, et inimest aidata. “Väga tore on näha, kui inimesed ei tunne valehäbi ja pöörduvad meie poole erinevate küsimustega – piinlikke tervisemuresid pole olemas, kindlasti tuleb abi küsida. Selleks ju apteeker ongi!”

Vanad kliendid tulid apteekriga uuele ametipostile kaasa

Et apteegitöö võimaldab paljude erinevate inimestega suhelda, leiab Urve, et suurim kompliment on see, kui inimene pöördub hiljem apteeki tagasi, et apteekrit tänada. Küll aga valmistavad erilist rõõmu kliendid, kes on Urvele järgnenud ka siis, kui töö ta uude apteeki viinud on. “Kui me Tiskre Prisma apteeki kolisime, siis oli suur rõõm näha oma vanu kliente, kes uurisid juba varem, millisesse apteeki ma edasi liigun,” ütleb ta.

Tema sõnul pole harvad ka juhused, kus klient tunneb ta tänaval ära ja lehvitab. “Mõningaid kliente tervitad tõesti nagu vana tuttavat – see on hästi tore, et minu ümber on nii palju võrratuid inimesi!” sõnab ta lõpetuseks.