Proviisoritudeng praktikast apteegis: vahel soovib inimene, et teda lihtsalt ära kuulataks

Loksalt pärit Kristina Kotova teadis juba gümnaasiumis, et tahab elu siduda meditsiinivaldkonnaga. Otsus minna Tartu Ülikooli proviisoriks õppima sündis aga täiesti juhuslikult, kui ta vanaemaga koos apteeki külastas. Tänaseks on viiendal kursusel õppiv proviisoritudeng jõudnud ringiga tagasi kodukanti, kus ta apteegipraktikat läbib.

Vanaema küsimus muutis kõike

Proviisoritudeng Kristina meenutab, et käis gümnaasiumiajal vanaemaga koos juhuslikult apteegis – see oli käik, mis muutis tema elu. “Pärast seda küsis ta minult, kas ma ei tahaks õppida proviisoriks. Ma ei teadnud siis, kes on proviisor, milles seisneb farmatseudi ja proviisori erinevus ning mida ma üldse apteegis tegema hakkaksin, kuid hakkasin sel päeval otsima infot proviisoriks õppimise kohta,” meenutab ta.

Kuivõrd Kristina on pärit Loksalt, hirmutas teda alguses fakt, et proviisoriks õpitakse kodust kaugel ehk Tartus ning õpe kestab ühtekokku 5 aastat. “Kogu gümnaasiumi aja olin ma innustunud, et suudan inimestele abi pakkuda. Iga aastaga veendusin aina enam, et valin kutseala, mida mu süda teha soovib. Seega oli soov suurem kui ülikooli kaugus kodust, kuna ma tahtsin inimestele nii väga abi osutada – see kehtib ka mu kursusekaaslaste kohta, tänu kellele on õppimine olnud lihtne ja meeldiv.”

Proviisoriõpe on väga mitmekülgne

Proviisorid on Kristina sõnul mitmekülgsed spetsialistid, kes teavad ravimitest kõike: nad oskavad neid sünteesida, disainida, teavad nende toimet organismile ning suudavad valida vajaliku ravimi vastavalt inimese vajadustele/seisundile.

Seejuures on õpe väga mitmekülgne: nimelt õpivad proviisorid nii anatoomiat, füsioloogiat kui ka näiteks patofüsioloogiat, et saada ettekujutus inimese organismi toimimisest. “Mikrobioloogia aitab mõista, millised viirused, bakterid ja teised mikroorganismid suudavad organismis välja lüüa ning mida me saame teha selle vältimiseks või kuidas juba olemasoleva haigust ravida.”

Loomulikult pööratakse suurt tähelepanu keemiale: praktikatel sünteesitakse aineid, samastatakse ja määratakse aine kontsentratsioon erinevate meetodite abil ja lahendatakse palju muid huvitavaid ülesandeid. “Alates kolmandast kursusest algab farmakoloogia, kus tutvustatakse toimeaineid ja lõpuks tuleb arusaamine, mida need hirmutavad nimetused tähendavad ja kuidas nad inimese organismis toimivad. Minu jaoks algaski kolmandast kursusest kõige huvitavam aeg ülikoolis, aga samas ka kõige keerulisem,” rääkis Kristina.

Just farmakoteraapia, biofarmaatsia, kliiniline farmaatsia ja kliiniline farmakoloogia õpetavad tema hinnangul mõistma, mis toimub organismis ravimite võtmisel, millised kõrvaltoimed võivad kaasneda, milliseid ravimeid võib koos võtta ja milliseid mitte. “Need ained õpetavad olema täpne, tähelepanelik ja mõistlik ravimite valimisel või patsientide raviskeemide analüüsimisel.”

Lisaks on ülikoolis aineid, mis on seotud ravimite disainimisega, farmakognoosia ehk ravimtaimede ja teiste looduslike allikate teadusega, aga ka sotsiaalfarmaatsiaga, mis pakub laialdasi teadmisi õiguslikest, majanduslikest, sotsiaalsetest, eetilistest ja psühholoogilistest aspektidest, mis on olulised proviisori töös.

“See ulatuslik teadmiste hulk aitab proviisoril mitte ainult mõista farmaatsiapraktika põhimõtteid, vaid ka efektiivselt suhelda patsientide, kolleegide ja seadusandlike organitega. Selles aines on palju meeskonnatöid, mis võimaldavad õppida meeskonnas töötamist ja kuulata teiste arvamusi, mis on samuti ülioluline proviisorite töös.”

Praktika kodukandis

Proviisoriõppe viimane kursus koosneb Kristina sõnul peamiselt just praktikast, mis hõlmab praktikat põhiapteegis ja ravimite valmistamist. Soovi korral võib minna praktikale ka haiglasse ja vaadata, kuidas on korraldatud haiglaapteegi töö. Just viies ehk viimane kursus tõi Kristina Tartust tagasi kodukanti Loksale, kus ta läbib hetkel apteegipraktikat BENU apteegis.

“Minu töö Loksal algas pärast kolmandat kursust, kui tulin suveks klienditeenindajana tööle. Suvel tahtsin ülikoolist puhata ja olla kodus, seetõttu ei kaalunud ma muid võimalusi. Hiljem pakuti mulle võimalust teha praktikat samas apteegis,” kirjeldas ta.

Loksal töötab Kristina sõnul väike, aga tubli meeskond: kaks proviisorit, abitöötaja ja tema. “Mind võeti meeskonda väga kiiresti ja hästi vastu, kõik on väga sõbralikud ja valmis abistama. Ma saan tohutult palju kogemusi ja teadmisi proviisoritelt ning olen neile selle eest väga tänulik,” kinnitas Kristina.

Ka pärast ülikooli lõpetamist soovib Kristina alustada karjääri just apteegis. “Tahan olla alati kättesaadav inimestele, et neid aidata ravimite valikul või lihtsalt vestluses, kuna mõnikord vajab inimene, et teda lihtsalt ära kuulataks. Kuid elu on ettearvamatu ja kes teab, kus ma mõne aasta pärast olen.”

Miks õppida proviisoriks?

Kristina julgustab ka teisi noori mõtlema proviisoriameti peale. “Proviisoriks õppimine annab võimaluse saada spetsialistiks, kellel on sügavad teadmised farmaatsia, keemia, bioloogia ja üldiselt meditsiini valdkonnas. Proviisor mõistab erinevaid ravimeid, nende omadusi, koostoimet organismiga ja ravimite omavahelist koostoimet. Lisaks sellele mängivad proviisorid olulist rolli paljude haiguste ennetamisel, aitavad inimestel õigesti ravimeid kasutada ning vältida kõrvaltoimeid ja koostoimeid teiste ravimitega,” rääkis ta.

Samuti leiab proviisor alati tööd: olgu selleks siis apteek, farmaatsiaettevõte, haigla või riigiasutus. “See on kutse, mis nõuab pidevat teadmiste täiendamist: on vaja pidevalt arendada oma teadmisi ja oskusi, mis muudab selle ameti veelgi huvitavamaks ja perspektiivikamaks,” sõnas ta lõpetuseks.